Miks pole eestikeelses lepingus terminid tekstis suurtähtedega esile tõstetud (nt Pooled, Klient, Ostja jne)?
Lepinguterminite esisuurtäht on eesti keelde tulnud peamiselt inglise keele eeskujul. Suurtähe kasutamist põhjendatakse sageli sellega, et näiteks Pool, Klient või Ostja tähistavad üht konkreetset poolt, klienti või ostjat, aga väikese tähega pool, klient, ostja tähendavad kõiki muid pooli, kliente või ostjaid. Eesti keeles on aga sellise vahe väljendamiseks hulk muid võimalusi peale algustähe. Näiteks saab kasutada täpsustavaid sõnu: teine ostja, käesolev leping, muud lepingud jne. Eesti keeles ei ole ühtegi ortograafiareeglit, mille põhjal võiks lepingutermineid kirjutada esisuurtähega. Kuna dokumendikeel on üldkeele osa, siis kehtivad selles samad reeglid mis üldkeeles. Kui lepingu koostaja soovib olulisi sõnu esile tõsta, võib ta kasutada mõnda muud, õigekirjareeglitest väljapoole jäävat vormistusviisi, nagu kursiivi, sõrendust, poolpaksu kirja.
(Loe lisa: https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/oiguskeel/ajakiri-oiguskeel#item-12)
Hinnapäring
Osutame järgmisi teenuseid: kirjalik tõlge, vandetõlge, suuline tõlge (sünkroontõlge, järeltõlge, sosintõlge), kujundustööd, keelekorrektuur, toimetamine, trükieelne väljastuskontroll, transkribeerimine, subtiitrite tõlge jpm. Teeme teile personaalse pakkumuse olenevalt keelesuunast, tõlketeemast ja materjali mahust. Jääme päringut ootama ja vastame tunni jooksul.
Meie klientide hulka kuulub 30 000 äriklienti ja riigiasutust ning üle 5000 erakliendi
